Noorte tõlkijate koolitamine. Vahearuanne

2017. aasta jaanuaris tekkis tõlkijate sektsioonil ootamatult võimalus hakata sponsorraha toel tegelema noorte tõlkijate koolitamisega. Väljavaade tundus igati haakuvat sektsiooni senise tegevusega ja kõlavat kokku eesmärkidega „edendada eesti tõlkekultuuri“ ja „tõsta kirjandustõlkijate kutsemeisterlikkust“ ja nii pakkuski sektsiooni juhatus tookord välja kolm tegevusliini, mis kõik käiku läksid ja tänaseni toimivad. Need on noortele mõeldud tõlkevõistlus, noorte tõlkijate suvekool ja individuaalõppe programm „meister-sell“.

Tõlkevõistluse eesmärk on tõmmata noorte keeleoskajate tähelepanu tõlkimisele kui võimalusele ja meelitada neid katsetama, kuidas see tegevus istub ja välja tuleb. Osa võtma on oodatud kõik, kel vanust alla kolmekümne, ja samuti igas vanuses üliõpilased, ainsaks kitsendavaks tingimuseks see, et trükis ei tohi olla ilmunud tõlkeraamatut. Huvi tõlkevõistlusel osalemise vastu on olnud üsna suur, 2017. aasta 14. märtsil kuulutati välja esimene võistlus ja sinna laekus 147 võistlustööd, edaspidi on tööde arv jäänud vahemikku 100–150. Tõlkevõistlejate profiil on olnud üpris lai, gümnasistidest doktorantideni, nende seas on ootuspäraselt olnud keeleklasside õpilasi ja filoloogiatudengeid, aga niisamuti ja päris mitmekesiselt ka teiste erialade esindajaid. Võistluskeeled on vaheldunud (ainsana on igal aastal kordunud inglise keel), enamasti on tõlkesuundi olnud neli, ühel aastal ka viis: tõlkida on saanud prantsuse, vene, saksa, hispaania, itaalia, soome, rootsi, jaapani, ladina ja vanakreeka keelest eesti keelde ning eesti keelest vene ja seto keelde. Võisteldakse keelte kaupa, ühes keelerühmas tõlgivad kõik sama teksti ja tulemusi hindavad professionaalsetest tõlkijatest žüriid. Tõlkijate sektsiooni tõlkevõistluse eripäraks võib pidada seda, et lisaks auhinnaliste kohtade jagamisele saab arvestatav hulk töid (laias laastus pooled tõlketööd) žüriilt ka individuaalset kirjalikku tagasisidet. Lisaks toimub pärast tõlkevõistluse lõppu igale keelerühmale seminar, kus neil, kel huvi tõsisem, on võimalus koos žüriiliikme(te)ga teksti analüüsida ja ka üldisemaid tõlkeküsimusi arutada. On võistlejaid, kes on osa võtnud mitmel aastal või tõlkinud mitmest keelest (ühel korral üks võistleja koguni kõigist neljast väljapakutud keelest), on neid, kes on jõudnud auhinnalisele kohale korduvalt (täpsemaid arve vt lisa 1). Nagu kommenteeris 2018. aasta inglise žürii liige Anne Lange: „Rõõmustav oli, et päris raske võistlustöö tõi välja nii suure hulga tõlkehuvilisi. Tõlkija ametil on oma vastupandamatu võlu kõikide takistavate asjaolude kiuste.“ Ja talle sekundeeris hispaania žürii liige Ruth Sepp: „Kokkuvõttes võib lootusrikkalt nentida, et heade eeldustega noori on peale tulemas küll, jääb vaid üle soovida neile jõudu ja tahet vaeva näha ning endas tõlkija välja arendada.“

Neile viimastele ongi tõlkevõistluse jätkuüritusena välja pakutud võimalus tulla noorte tõlkijate suvekooli. Kutse saavad kõik tõlkevõistlusel osalenud, ja kui esimesel aastal oli korraldajana kõhe tunne, et kuidas huvilised ära mahuvad, siis elu on näidanud, et kõik tõlkevõistlejad siiski suvekooli ei tule ja kutse on liikunud koolide, ülikoolide ja teistegi kanalite kaudu ka laiemalt. Osalejaid on olnud igal aastal 20–30 vahel ja nelja aasta jooksul kokku on suvekoolides käinud 72 noort tõlkehuvilist. Ka suvekoolis toimub töö keelte kaupa, töökeeled on samad mis tõlkevõistlusel. Noored valmistavad ette ühe tervikliku teksti tõlke, mida seejärel koos juhendajaga seminarides analüüsitakse. Lisaks seminaridele peavad juhendajad ka loengu mõnel üldisemal tõlkimisega seotud teemal. Akadeemilise poole ja juba konkreetsema aimuse kõrval, mida tõlkimine endast kujutab, annab suvekool noortele hea võimaluse kohata teisi tõlkehuvilisi ja vahetada mõtteid tegevate tõlkijatega. Suvekooli satub päris algajate kõrval sageli ka neid, kes juba midagi tõlkinud ja avaldanud. Omast kogemusest võin öelda, et jutte tõlkeleidudest või -kadudest või näiteks sellest, mis värvi mõni täht kellegi meelest on, jätkub hiliste õhtutundideni.

Kolmandaks tegevusliiniks noorte tõlkijate koolitamisel on individuaalõppeprogramm „meister-sell“. See näeb ette, et algaja tõlkija teeb kogenud tõlkija juhendamisel „sellitöö“, milleks on raamatu tõlge, mis läheb ka avaldamisele. Sisuliselt on juhendaja tõlke toimetaja, kui aga enamasti on aega vähe nii tõlkimiseks kui ka toimetamiseks ning haruharva on inimestel aega näost näkku kohtuda ja tõlkevõimalusi põhjalikumalt läbi arutada, siis „meister-selli“ programm annab raami rahulikumale ja süvenenumale tööle. Kuna koostöö on toimunud eri kirjastustega, siis alati pole aega küll piiramatult käes, kuid enamasti on töötempo siiski mõõdukas ja paindlik vastavalt „meistri“ ja „selli“ jõudlusele. Kirjalikule mõttevahetusele lisaks on eeldatud ka kohtumised ja suulised arutelud, mis annavad hea võimaluse konkreetsete küsimuste kõrval rääkida tõlkeküsimustest üldisemalt. Noor tõlkija saab aimu, kuidas kogenum tõlkija tekstiga töötab, milliseid küsimusi esitab, kuidas neile vastuseid leiab, milliseid töövahendeid kasutab. Samuti on noorel tõlkijal võimalus heita pilk professionaalse tõlkija igapäevaellu, mille juurde käib ka koostöö kirjastusega. Täpset statistilist ülevaadet mul pole, kuid kuuldavasti on enamik „selle“ saanud samalt või ka mõnelt teiselt kirjastuselt ka järgmise tööpakkumise. Hetkel, kui käimas on „meister-selli“ programmi kolmas aasta, on oma „sellitöö“ lõpetanud 17 noort tõlkijat ja kümmekond raamatut on töös. (Lõpetatud tööde kohta vt lisa 2.) Tõlkesellide tagasisidest tuleb välja, et kõige rohkem ongi nad hinnanud seda, et tavapärase kiirustamise asemel on olnud aega mõelda ja võimalust katsetada, sest kõrval on kogenud tõlkija, kelle käest saab alati nõu ja tagasisidet. Mirjam Parve: „Üks tänuväärsemaid aspekte oli vist küll aeg, mida (vähemalt mulle) pole tihti nii heldelt antud. Nii et jõudis tõesti mõelda ja marineerida ja arutada.“ Maria Esko lisab: „Sellitöö käigus hakkasin mõistma, millist põhjalikkust ja eneseanalüüsi nõuab ilukirjanduse tõlkimine. [—] Tänu kõikidele juhendaja kommentaaridele saan edasiseks kokku panna iseenda näidete varal ja iseendale mõeldud „õpiku“, millest on mulle kindlasti edaspidiste tõlketööde puhul väga palju abi.“ „Sellide“ tagasisides korduvad motiivid on kenasti kokku võtnud Eda Ahi, kes toob oma kogemuse põhjal viies punktis esile, mis on see, mille algaja „meister-selli“ programmist kaasa saab: „Selgem arusaam ameti sisust: programm annab klaari ettekujutuse tõlkija tööst ja aitab sellil mõista, millises vormis ta sellega tulevikus tegeleda soovib („kas“ pole mingi küsimus – muidugi soovib, sest see on nii põnev). – Tõlkimiseks vajalikud põhioskused: selmet jalgratast leiutada, saab sell meistrilt praktilise materjaliga töötades kaasa väga korraliku teadmiste ja oskuste pagasi, õpib oma tööd ja selle probleemistikku mõtestama. – Pidev ja põhjalik tagasiside: programmi raames saab sell pidevalt meistri käest tagasisidet – sh seda lapsesuuga küsida, kartmata seejuures tüütuks muutuda või rumal paista, sest ettevõtmise eesmärk ongi ju õppida. – Parem nägemus toimetajatööst: niiviisi lähestikku töötades saab sell tänu meistri tavapärasest üksikasjalikumatele selgitustele aimu ka toimetajatöö telgitagustest. – Tsunftitunne, kontaktid: oma igapäevatöös vaatab tõlkija suuresti materjaliga tõtt üsna ihuüksi. Nõnda võib algajal raskete ülesannetega silmitsi seistes ajuti tekkida ahastus ja käegalöömine. Meister avab selli ees terve kontaktivõrgustiku ja näitab, kuidas kolleegide toel tõlkeprobleemidele lahendusi otsida.“

Praeguse seisuga on sponsor lubanud, et rahastus jätkub, nii on ka noorteaktsioonidele lootusrikast järge oodata.

Lisa 1

TÕLKEVÕISTLUSED

2017

Keeled: inglise, prantsuse, vene ja jaapani. Laekus 147 võistlustööd, inglise keelest 72, prantsuse keelest 40, vene keelest 26 ja jaapani keelest 9 tööd.

Prantsuse žürii koosseisus Kaia Sisask ja Heli Allik otsustas:

I koht Kaisa Kirotar, II koht Ulla Kihva, III koht Mattias Mäestu.

Inglise žürii koosseisus Krista Kaer, Doris Kareva, Märt Väljataga, Ülar Ploom otsustas:

I koht Heili Sepp, II–IV koht Liis Jälle, Silja Jürs, Hanna Marrandi.

Vene žürii koosseisus Veronika Einberg ja Aare Pilv otsustas:

I koht Kristiina Bernhardt, III kohta jagavad Anna Maria Kaarma ja Kadri Jürissaar.

Jaapani žürii koosseisus Alari Allik ja Rein Raud otsustas välja anda kolm ergutuspreemiat, mille pälvisid Henri Kopra, Madli Keerman ja Kätlin Põldma.

2018

Keeled: inglise, saksa, hispaania, ladina. Laekus 120 võistlustööd, inglise keelest 62, saksa keelest 25, hispaania keelest 23 ja ladina keelest 10 tööd.

Inglise keele žürii koosseisus Anne Lange, Kersti Unt ja Triinu Pakk otsustas:

II kohta jagavad Kaisa Kirotar ja Marianne Ots ning III kohta Martin Leis ja Anita Soovik.

Saksa keele žürii koosseisus Tiiu Relve ja Anu Saluäär otsustas:

II kohta jagavad Silva Lilleorg ja Mirjam Tiitus ning III kohta Liis Kägu ja Kätlin Põldma.

Hispaania keele žürii koosseisus Ruth Sepp ja Margus Ott otsustas:

I koht Marianne Ots, II kohta jagavad Marianne Harju ja Ann Viisileht, III kohta jagavad Kadi Konsap ja Eva-Stina Randoja ning äramärkimine Anna Linda Tomp.

Ladina keele žürii koosseisus Maria-Kristiina Lotman ja Kristi Viiding otsustas:

I koht Anni Arukask, II koht Piret Kivi, eripreemia saavad Agne Pilvisto ja Kristin Issak.

2019

Keeled: inglise, rootsi ja soome keelest eesti keelde ning eesti keelest vene ja seto keelde. Laekus 132 võistlustööd, inglise keelest 70, rootsi keelest 26, soome keelest 14, vene keelde 15 ja seto keelde 7 tööd.

Inglise keele žürii koosseisus Doris Kareva, Triin Tael ja Aet Varik otsustas:

I koht Seio Saks, II koht Reti Maria Vahtrik, III koht Henrik Habicht.

Rootsi keele žürii koosseisus Anu Saluäär ja Kadi-Riin Haasma otsustas:

I koht Brita Kaasik, II koht Madli Keerman, III koht Lagle-Marie Tamm.

Soome keele žürii koosseisus Mihkel Mõisnik ja Hille Lagerspetz otsustas:

II kohta jagavad Katrin Joala, Johanna Lisette Viskar ja Merilyn Palmiste.

Vene keele žürii koosseisus Veronika Einberg ja Igor Kotjuh otsustas:

I koht Kadri Jürissaar, II koht Anita Soovik, III koht Yaroslav Stadnichenko.

Seto keele žürii koosseisus Silvi Palm, Õie Sarv ja Rein Järvelill otsustas:

I Mariko Faster, II koht Jade Lummo, III koht Helena Kesonen.

2020

Keeled: inglise, saksa, itaalia, vanakreeka. Laekus 97 võistlustööd, inglise keelest 50, saksa keelest 38, itaalia keelest 4 ja vanakreeka keelest 5 tööd.

Inglise keele žürii koosseisus Kersti Unt, Triinu Pakk ja Aet Varik otsustas:

I koht Linda Tarto, II koht Juuli Teder, III koht Grethel Simonlatser.

Saksa keele žürii koosseisus Piret Pääsuke ja Tiiu Relve otsustas:

II koht Liis Kägu ja Madli Oras, III koht Krister Kruusmaa ja Mari Saffre, ergutusauhinnad Mirjam Kärk ja Teele Tars.

Itaalia keele žürii koosseisus Eva Kolli ja Ülar Ploom otsustas:

II koht Piret Kivi, äramärkimine Kairit Maasikas.

Vanakreeka keele žürii koosseisus Ivo Volt ja Janika Päll otsustas:

I koht Elo-Mall Toomet, II koht Agne Pilvisto ja Anni Arukask, ergutusauhind Raul Hindov.

Lisa 2

LÕPETATUD „SELLITÖÖD“

2018

Heili Sepp: Chinua Achebe, „Kõik vajub koost“, juhendaja Krista Kaer (inglise).

Maria Esko: Annie Saumont, „Aeg elada ja teisi jutte“, juhendaja Triinu Tamm (prantsuse).

Aive Mandel: Inga Gaile, „Klaas“, juhendaja Lembit Vaba (läti).

2019

Mirjam Parve: Sarah Winman, „Plekkmees“, juhendaja Ene-Reet Soovik (inglise).

Kristiina Bernhardt: Marusja Klimova, „Blondid elajad“, juhendaja Ilona Martson (vene).

Ulla Kihva: Alain Mabanckou, „Katkine klaas“, juhendaja Leena Tomasberg (prantsuse).

Jaana Peterson: Aleksandr Solženitsõn, „Lenin Petrogradis“, juhendaja Veronika Einberg (vene).

Silva Lilleorg: Josef H. Reichholf, „Liblikad“, juhendaja Piret Pääsuke (saksa).

Eda Ahi: Claudio Magris, „Teine meri“, juhendaja Eva Kolli (itaalia).

Anni Arukask, Marilyn Fridolin, Marten Teemant, Tuuli Triin Truusalu, Martin Uudevald: „Roomlaste teod“, juhendajad Kristi Viiding ja Maria-Kristiina Lotman (ladina).

Brita Kaasik: Anne Cathrine Bomann, „Agathe“, juhendaja Kadi-Riin Haasma (taani).

2020

Liisi Rünkla: Don DeLillo, „Kosmopolis“, juhendaja Anne Lange (inglise).

Marianne Ots: Mario Vargas Llosa, „Paha tüdruk“, juhendaja Ruth Sepp (hispaania).